Mihailovsk (Stavropolin rand)

Mihailovsk (ven.: Миха́йловск) om Venäman lidn Stavropolin randan päivlaskmas. Se om Stavropolin pohjoine kaimdailidn, randan Špakan ümbrikon (edel vn 2020 keväz'kud rajonan) administrativine keskuz.

Mihailovsk
Михайловск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 112,973 ristitud
Pind 21 km²
Mihailovsk Михайловск
Telefonkod +7−86 553-xx-xxx
Avtokod 26, 126
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1784 kuti Mihailovskoje-žilo. Vozil 1963−1998 sen nimi oli Špakovskoje-žilo. Se sai lidnan statusad vl 1999 nügüdläiženke nimenke.

Mihailovskan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine i sömtegimišt, avtodetaliden «Citron»-tegim[1] radab, avtoühthekeradamižen «Stavropol'-avto»-tegim om saudud kaks' nellikkilometrad pindal (radoi vaiše vl 2018, sid' seižui radmata nell' vot), elektromašiništon «Arsenal»-tegim[2] om avaitud (transformatorad, elektrolaudad).

Geografijan andmused vajehta

Lidn seižub Stavropolin ülüdel, 440 m korktusel valdmeren pindan päl. Kova tullei oleleb paksus, se üleneb 10 metrhasai sekundas da sen enamba (35..40 m/s) 50 päiväl vodes.

Mihailovsk sijadase kahtes kilometras Stavropolin pohjoižröunaspäi. Palagiad-sol'mraudtestancii (ven.: Палагиа́да) radab vspäi 1897, se om passažiroiden i jüguiden täht, matkad Stavropol'-raudtestancijhasai om 16 km.

Tobmuz vajehta

Mihailovskan lidnankund oli vn 2020 heinkuhusai. Mülütihe koumed eländpunktad lidnankundha Mihailovskan ližaks. Lidnankundan pind oli 256 km².

Igor' Serov radoi lidnankundan jäl'gmäižen pämehen (reduku 2016 — heinku 2020).

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 70 981 ristitud. Vl 2018 kaik 90 698 ristitud elihe lidnas i 91 254 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 114 133 eläjad vl 2021, ümbrikon kaks' koumandest.

Rahvahad (enamba 1 % vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 87,1 %, armenijalaižed — 7,7 %, čiganalaižed — 1,3 %, ukrainalaižed — 1,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ühesa pühäpertid[3] oma saudud lidnas: Mikoi-arhangelan päjumalanpert' (om letud vll 2002−2018), seičeme jumalanpertid i časoun'. Baptizman jumalanpert' om avaitud.

Äiprofil'ne tehnikum kozakišton S. S. Nikolajev-jenaralan nimed[4] i privatine Akademine äiprofil'ne kolledž[5] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Avtopaloiden «Citron»-tegimen sait (tsitron.ru). (ven.)
  2. Elektromašiništon «Arsenal»-tegimen sait (завод-арсенал.рф). (ven.)
  3. Mihailovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  4. Äiprofil'žen tehnikuman sait (tehnikum-nikolaeva.ru). (ven.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)
  5. Akademižen äiprofil'žen kolledžan sait (amcollege.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk