Maseru (mugažo sesoto- da anglijan kelil; kändase sesoton kelespäi «rusttan čurukiven sija») om Lesoton pälidn da kaikiš suremb lidn, agrarižen valdkundan industrialine keskuz. Se-žo om Maserun ümbrikon administrativine keskuz.

Maseru
Valdkund Lesoto
Eläjiden lugu (2016) 330,760 ristitud
Pind 138 km²
Maseru
Telefonkod +266
Aigvö UTC+2


Kingsvei-ird

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1869 policijan lagerikš kuti britanižen Basutolend-protektoratan pälidn. Vspäi 1966 om ripmatoman valdkundan pälidnaks. Eli läbi järgendusetomuziš 1990-nzil vozil.

Maseru šingotase sömtegimištol, sobiden tehmižel, torguindal i turizmal. Valdkundan finansoiden i üläopendusen keskuz.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase valdkundan lodehliženno rounanno Suviafrikan Tazovaldkundanke, 1600 m valdmeren pindan päl, Kaledon-jogen (sesoto: Mohokare) hural randal.

Sild Kaledon-joges päliči ühtenzoitab lidnad SAT:anke vspäi 1905. Raudtesol'm radab lidnas.

Klimat om subtropine mägiden vihmsezonanke (reduku-sulaku). Voden keskmäine lämuz om +15 C°, tal'vkus-uhokus +20..+22 C°, kezakus-heinkus +9 C°. Ekstremumad oma −3 C° i +33 C°. Paneb sadegid 691 mm vodes, vähemba semendkus-sügüz'kus (12..29 mm kus).

Eläjad vajehta

Vn 1966 rahvahanlugemižen mödhe, Maserun eläjiden lugu oli 28 tuhad ristituid. Ripmatomuden tedotusen jäl'ghe ristitišt ližadaškanzi teravas, äi ekspatriantoid tuliba elämižhe Maseruhu. Läz 430 tuhad eläjid om lidnaglomeracijas (2006).

Homaičendad vajehta




Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk