Lütecii (Lulutetium latinan kelel) om 71nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Lütecijan palaižed ühten kubižen santimetran kohtha
71
0
2
9
32
18
8
2
Lu
174,9668
Lütecii

Ühthine ümbrikirjutand vajehta

Element om harv londuses lujas, pala Man kores — 0,8 grammad tonnas.

Francine Žorž Urben-himik avaiži lütecijad hapandusen nägus vl 1907 da nimiti kel'talaižiden amuižen keskuzžilon mödhe Parižan sijas, latin.: Lutetia.

Fizižed ičendad vajehta

Lütecii om kova hobedaižvauged mametall, kudamb andase mehanižele ümbriradmižele kebnas.

Atommass — 174,9668. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,8404 g/sm³. Suladandlämuz — 1925 K (1652 C°). Kehundlämuz — 3675 K (3402 C°).

Om olmas kaks' londuselišt izotopad: stabiline 175Lu (97,41%) i betaradioaktivine 176Lu (2,59%, T½=3,78 × 1010 vot). Avaitihe 33 ratud izotopad 150..174, 177..184 atommassanke, i 41 izomärad, kaikiš hätkemb om 174Lu-izotop 3,31 vot pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendad vajehta

Lütecii muigotub il'mas lujas kebnas i katase hapandusen kerthel. Muigotandmärad: +3 (tobjimalaz), +2, +1. Lämbitamižen aigan vastamižpainab galogenoidenke, rikinke. Lütecii vastamižpainab anorganižidenke muiktusidenke solid tehmas, ned oma toksižed vähän. Lütecijan gidrohapanduz tehtas sen segoitabiden soliden gidrolizan abul.

Kävutand vajehta

Ottas kävutamižhe lütecijad metallurgijas (ližadab räkänvastaižust), optikas, keramikas ülävedandmahtusenke, magnitoiden tehmižes i sodalazeriš. Metalline lütecii >99,9% irgudenke maksab 3,5..5,5 tuh. US$ kilogrammas, om kaikiš kal'hembaks harvoiš mametalloišpäi.

Päeksportör — Kitai, mugažo elementan löudmižsijad oma olmas AÜV:oiš, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.

Irdkosketused vajehta