Komiks (angl.: comic «ilosine») om pirtud istorijad, sanutesed kuviš. Komiks ühtenzoitab ičheze literaturan i kuvadamižčomamahton pirdoid.

Komiksan kor' Gulliveran matkoiden polhe

Om toižid-ki nimitusid necen čomamahton i sen toižendoiden täht — pirtud istorijad, järedoile komiksoile — grafižed romanad (vai grafižed novellad), lühüdoile — stripad. Ičeze nimitused oma komiksoiden täht erazvuiččiš maiš niiden šingotadud industrijanke. Ozutesikš, francijankel'žes mirus komiksad kuctas bande dessinee (pirtud lent) vai BD, japonižiden komiksoiden nimi om manga.

Komiks om starinoičendan i vizualižen tegendan ühtmuz, heredamb mi fil'm, nägusen tedoidajiden enambusen melen mödhe. Voib olda sanoidenke vai niita. Kuvatas erazvuiččiden žanroiden istorijoid, niiden kesken čomamahtoižen literaturan, no kaikiš enamba levitadud komiksoiden žanrad oma ozaitelemižed i karikatur istorižešti. Kinon, vändoiden i literaturan uz' žanr libui komiksoišpäi — starinad ülävägimehiš.

Palad vajehta

Komiksan standartižed palad oma:

  • Kor' — andab mel'kuvad südäiolendas. Mülütab pirdatesen ližaks: nimi, kompanijan znam, arv, reklam, dat, pirdajiden allekirjutesed. Voib olda kahtel lehtpolel: ocpol' i tagapol'.
  • Frontspis — pirdatez edel titullehtest. Andase enamba tedoid komiksas.
  • Titullehtez — lühüdad ezisanad, tegijoiden, pirdajiden, konturpirdajiden nimed. Voib sel'gitadas penil kuvil.
  • Südäiolend (Päine pala) — lehtpoled, niiden lugu om röunadusita, no järgeline om 20..40 lehtpol't.
  • Ližapol' (angl.: pin-up page) mülütab ližapirdatesid päpirdajišpäi vai komiksan toižiš ühtnijoišpäi. Ozutesikš, ned oma koren al'ternativižed variantad.

Istorii vajehta

Starinoiden kuviš vero libub kall'voimujpirdandaspäi völ, niiden kuvad mülütiba kogonašt süžetad. Amuižen Egiptan mastarid kuvaziba ičeze jumaloid i verotegoiden süžetid pühäpertiden i kaumusiden seinil; se-žo harakterizui hristanuskondan kuvid i kirjoid seinil. 16.-17. voz'sadoil Ispanijan territorijal (Valensii, Barselon) zavottihe möda pühämehiden elostarinoid peniden gravüriden serijoikš mujubumagal, nimitihe niid «alliluja»; pojavad tegesed sur'il'man süžetidenke nimitihe isp.: aucas. Voib löuta komiksan ezimel'kuvid Evropan 18. voz'sadan karikaturas, Venän lubok-žanras.

Kuvatadud istorijoiden erigoittud tehmine zavodihe fabrikal Epinal'-lidnas (Francijan pohjoižpäivnouzm) 19. voz'sadal.

Kacu mugažo vajehta

Homaičendad vajehta