Gallii

Gallii (Ga — gallium latinan kelel) om 31nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

31	0 0 0 3 18 8 2
Ga 69,723
Gallii

Ühthine ümbrikirjutand vajehta

Gallii om harv Man kores, sen pala — 19 grammad tonnas. Ei voi löuta metallad puhthas olendas. Vl 1875 francijalaine Pol' Emil' Lekok de Buabodran-himik sai puhtast gallijad ezmäižen kerdan Pirenejad-mägiden kivendospäi i nimiti elementad Francijan latinižen nimen (Gallia) mödhe.

Ei ole tarbhašt biologišt rolid, gallijan pölü om toksine lujas. Metall om luja bakterijanvastaine abutuz, azotab verenjoksmust süviš satatesiš.

Fizižed ičendad vajehta

Gallii om kebn pehmed, plastine hobedaižvauged metall siniženke ližamujunke. Järgeline kristalline segluz om ortorombine, toižed modifikacijad oma seižumatomad (β, γ, δ, ε) i oma olmas korktan painuden al (gallii-II kubiženke i -III tetragonaliženke seglusenke).

Atommass — 69,723. Ninevuz normaližiš arvoimižiš (kova, +20 C°) — 5,904 g/sm³, nozol (+29,8 C°) — 6,095 g/sm³. Suladandlämuz — 302,91 K (29,76 C°). Kehundlämuz — 2673 K (2400 C°).

Londuseline gallii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: ⁶⁹Ga (60,11%) i ⁷¹Ga (39,89%). Tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 56..68, 70, 72..86 atommassanke, i niiden 3 izomärad, kaikiš hätkemban ⁷²Ga-izotopan pol'čihodamižen pord om 14,1 časud.

Kävutand vajehta

Ottas kävutamižhe pol'veimiden tehmižes (97%) i toksižen artutin vajehtamižes. Ühthesuladuz plutonijanke (3% gallijan ližaduz) stabiliziruib atombomban strukturad.

Kaikiš suremb südäiolend om sfalerit-mineralas (0,1 procenthasai) i harvas gallit-mineralas. Sadas boksitoiden, kivihilen i nefelinan ümbriradmiženke. Gallii kucub alüminijan varmdusen lujad polendust, i pidab puhtastada toine toižespäi. Maksoi US$1200 kilogrammas vl 2005.

Irdkosketused vajehta

Gallii Vikiaitas