Fermii
Fermii (Fm — fermium latinan kelel) om 100nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
100 |
2
8 30 32 18 8 2 |
Fm 257,0951 |
|
Fermii |
Ühthine ümbrikirjutand vajehta
Ei ole fermijad londuses. Se om ratud transplutonine element.
Kaik fermii tehtas atomreaktoriš ani penikaižin verdoin.
Fermii om radiotoksine. Muiktuzmärad himižiš reakcijoiš oma +3 i +2.
Avaiduz vajehta
Amerikaine Al'bert Giorso-himik da hänen kollegad avaižiba fermijan 255-izotopad vn 1952 tal'vkus Kalifornijan universitetas (Berkli) ezmäižen vezinikbomban poukahtusen jäl'giš (angl.: Ivy Mike test) Maršallan sariden Enivetok-atollal. Element om nimitadud Enriko Fermi-fizikantedomehen muštoks.
Fizižed ičendad vajehta
Fermii om radioaktivine hobedakaz metall. Kristalline segluz om kubine tahkonkeskustoittud (endustuz).
Atommass — 257,0951. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,7 g/sm³ (lugustusen mödhe). Suladandlämuz — 1800 K (1527 C°, ezimeletaden).
Tetas 20 ratud izotopad 241..260 atommassanke i kaks' izomärad (250m i 251m). Kaikiš hätkemb om 257Fm-izotop 100,5 päiväd pol'čihodamižen pordonke.
Elementan izotopad čihotas erazvuiččin: kätas kalifornijaks α-čihodamižen kal't päpaloin vai südäituk jagase spontanižikš, einšteinii sädase β-čihodamižen kal't penembas lugumäras.
Kävutand vajehta
Kävutadas fermijad südäitukfizikas metoks samha jüžmakombid himižid elementoid.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Fermii webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz fermijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)
Fermii Vikiaitas |