Arhimed
Arhimed (amuižgrek.: Ἀρχιμήδης Arhimedes; sündnundan i kolendan sijaduz: Sirakuzad, Sicilii, Amuine Grekanma; eli vozil 287−212 edel m.e.) oli amuižgrekine matematikantedomez', astronom, mehanikantedomez' da inžener Sirakuzišpäi, eli siš elon tobjad palad.
Arhimed | |
amuižgrek.: Ἀρχιμήδης ὁ Συρακόσιος | |
Domeniko Fetti — Arhimed (vn 1620 kuva) | |
nimi sündundan jäl'ghe: | |
---|---|
radmižen toižend: |
matematikanmez', fizikanmez', astronoom, leiutaja, military engineer, filosof, insener |
sündundan dat: | |
sündundan sijaduz: | |
valdkund: | |
kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
Arhimed VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Mez' tegi äjid avaidusid geometrijas, pani mehanikan, gidrostatikan alusid. Arhimed om äjiden tarbhaižiden löudusiden avtor: mašinad bibun alusel, Arhimedan puno, paraboližed linzad.
Nügüd'aigaižiden arvoiden mödhe, Arhimedan avaidused tegihe matematikan edesižen šingotesen aluseks, mitte zavodihe Evropas vozil 1550−1650. Sen paloin, panihe amuižen Arhimedan tedotöid matematižen analizan alushe. Nened mail'man tetabad matematikantedomehed i fizikantedomehed otiba kävutamižhe Arhimedan töid 16.-17. voz'sadas: Johannes Kepler, Galileo Galilei, Rene Dekart, Pjer Ferma.
Biografii vajehta
Arhimed oli sündnu Amuižen Grekanman Sirakuzad-kolonijha, eli siš elon tobjad palad. Arhimedan üks'jäižen mainitesen mödhe, Fidii-tedomez' oli hänen tatan. Kanz ei olend elokahan, i Fidii andoi opendust poigale ičeze tedoišpäi vaiše, niiš ei olend levitadud filosofijad i literaturad. Gieron-sodamez' oli Fidijan kanzan heimolaižen, anasti tobmut Sirakuziš i kändihe kolonijan carikš. Sen jäl'ghe voimuz opeta Aleksandrijas avaižihe norele Arhimedale — antikaigaižen mirun tedon ühtes keskusišpäi.
Opendusen aigan Arhimed sai tedoid Aleksandrijan kirjištospäi, tegi sebrust Konon-astronomanke i Eratosfen-tedomehenke. Pördui Sirakuzihe i kut carin heimolaine voi ei tehta nimidä, tedo ičeksaz oli mel'hetartuine hänele. Gieron-car' eci tedon praktižid kävutandoid i uskotoiti tedomest säta mašinoid da mehanizmoid, kudambad toiba Arhimedale hoštust hänen elon aigan völ.
Homaičendad vajehta
- ↑ Virtual International Authority File — [Dublin, Ohio]: OCLC, 2003.
- ↑ 2,0 2,1 British Museum person-institution thesaurus
- ↑ Toomer G. J. Encyclopædia Britannica
- ↑ Encyclopaedia Herder
- ↑ 5,0 5,1 Большая российская энциклопедия — М.: Большая российская энциклопедия, 2004.
- ↑ Nationalencyklopedin — 1999.
- ↑ Любкер Ф. Archimedes // Реальный словарь классических древностей по Любкеру / под ред. Ф. Ф. Зелинский, А. И. Георгиевский, М. С. Куторга и др. — СПб.: Общество классической филологии и педагогики, 1885. — С. 130–131.
- ↑ 8,0 8,1 Archivio di Autorità del Museo Galileo
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Deutsche Nationalbibliothek Record #118503863 // Integrated Authority File — 2012—2016.
- ↑ Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
- ↑ Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
Irdkosketused vajehta
- Arhimedan tedotöiden grekankel'žed tekstad wilbourhall.org-saital. (grek.) (angl.) (latin.)