Šotlandijan kel' (kel'tine)

Šotlandijan kel' , mugažo Gelan kel' (ičeze nimituz: Gàidhlig [ˈkaːlikʲ]) om üks' kel'tižiš kelišpäi.

Gelan kelen pagižijad vn 2011 Šotlandijan rahvahanlugemižen mödhe
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Necil kelel gelalaižed (šotl.-kel't.: Gàidheal, šotlandijalaižiden subetnos) pagištas Šotlandijan mägil i Gebridan saril. Pagižijoiden lugu om läz 92 400 ristitud (mamankel'), sidä kesken Šotlandijas 57 375 rist. (2011), mugažo om kel'kundoid Kanadas (Uz' Šotlandii, enamba 500 rist.), AÜV:oiš, Avstralijas, Udes Zelandijas i Suviafrikan Tazovaldkundas. Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Läz kaik kelenkandajad el'getas anglijan i šotlandijan tazangišton kelid-ki.

Mel'hetartuižed faktad vajehta

  • Gelan keles sana boireannach [boreneh], kudamb znamoičeb "naine" vai "ak", om mužiksugus.
  • Gelan kelespäi tuliba sanad:
    • Klanclann [klaun] (kanz, lapsed)
    • Bard (pajatai) — bàrd [baršt] (runokirjutai)
    • Slogansluagh-ghairm [slua-gerem] (toraheik)
    • Viskiuisge-beatha [üške-bea] (elonvezi)

Frazad vajehta

  • Fàilte [falče] — Tulgat tervhin
  • Halò [halo] — Tervhen
  • Madainn mhath [matin' va] — Hüväd homendest
  • Latha (là) math [la ma] — Hüväd päiväd
  • Feasgar math [fesker ma] — Hüväd ehtad
  • Oidhche mhath [oihe va] — Hüväd öd
  • Ciamar a tha thu? [kimar a ha u] — Kut sinun azjad oma?
  • Ciamar a tha sibh? [kimar a ha šiv] — Kut teiden azjad oma?
  • Tapadh leat [tahpa let] — Spasib sinei
  • Tapadh leibh [tahpa leiv] — Spasib teile
  • Tha gaol agam ort [ha gül akam oršt] — Minä armastan sinai
  • Tha gaol agam oirbh [ha gül akam orev] — Minä armastan teid

Homaičendad vajehta


Irdkosketused vajehta

  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.